Multikultuurimaja

M. I. Kalinini nim. Multikultuurimaja.

Täna avas uksed Eesti esimene MultiKultuurimaja. Nii nagu nimigi ütleb, on tegemist tōeliselt kaasaegse initsiatiiviga: sellega ei kaasne sammastega paleed ega suurekspuhutud müstilist oreooli, nagu sōna multi harjumuspäraselt on tähendanud. Tundub, et MultiKultuurimaja ei esita küsimusi oma liikmete vanuse, sissekirjutuse ega sotsiaalse päritolu kohta, niisamuti on raske määratleda, kas selle tegevus on rahvuslik vōi rahvusvaheline; kas see kuulub alternatiivsesse vōi mainstream-kultuuris�ngi. MultiKultuurimaja puhul tuleb kōne alla selle liigitamine nii aja- (film, video, muusika) kui ruumikunstide (kujutavkunst) tegijate hulka. MultiKultuurimaja teke oli iseeneslikult paratamatu ja tegelikult on see vaid märkimisväärselt tihe koht kultuurilises tegevuses. Ilmne on seegi, et MultiKultuurimaja koosneb tegijatest ja mōjub vitamiinina st. et ruulib. Mōnikord kasutab MultiKultuurimaja oma nimetuses rahuliku revolutsionääri, M. I. Kalinini nime.

Absoluutne Multi-Tōde

Multikultuurimaja asutati 26. jaanuaril kujutava ja kinokunsti tegemiseks, uurimiseks ja propageerimiseks. See tekkis orgaaniliselt kaasaegse kultuurimaastiku iseärasusi arvestades. Multikultuurimaja asutajad on Peeter Linnap, Ahto Külvet, Marko Raat, Hanno Soans, Jasper Zoova ja Igor Ruus.

Multikultuurimaja liidab Kasitledes kaasaegset kultuuri hübriidsena, liidab Multikultuurimaja mitmete kultuuriliikide andekaid tegijaid liitmise sihiks on nii kultuurivaldkondade kui vanuse- ja rahvusgruppide vastastikune ideeline eostamine.

Multikultuurimaja kui uut tüüpi kultuurikooslus Multikultuurimaja loob oma liikmeskunstnikele erinevaid Community-Labi-taolisi tegevuskeskkondi, kus on näiteks vōimalik digitaalselt monteerida filme ja helindeid, produtseerida TV-saateid vōi pildistada keerulise koega fotolavastusi ja -instseneeringuid. Tundub, et olukorras, kus kunst ja selle liigid on taas üsna kitsalt kastistunud kohmakatesse institutsioonidesse, on kunstnike endi algatatud initsiatiivid olnud enamasti lähiajalised ja jooksnud kiiresti liivajooksvad. Uus ühiskond vajab kahtlemata ka uut tüüpi institutsioone senised, otsapidi fundamentaalsest sootsiumist pärit kasti-koridori-junkrustruktuurilised asutused ei funktsioneeri enam kuigi soodsalt, seetōttu ei ole eesti kultuurimaastik ka mitte kuigi tegijasōbralik. Meie nägemuses ei tohi kultuuri asutus olla tähtsam kui kultuuri tegija. Multikultuurimaja lähtub seega just kunstnikust ja tema huvidest, mitte aga ülemuslikkuse-alluvuse suhete järjekordsest taastootmisest. Olles juba aastaid tegelenud nn. projektikesksel viisil kaasaegse kunsti, kinematograafia jm. valdkondadega loomingutegevuse erinevates väljendusvormides, leidsid selle asutajad, et tuleb ise hakata tegelema ka kunsti produktsiooniga see tuleb vabastada jäigast sōltuvusest kommertsfirmadest ja allutada otse tegijate tahtele. Just nii peaks olema vōimalik vabastada hulk loovat energiat, mis on juba mōnda aega viibinud asjaoludest seotud ja uinuvas olekus. Community-Lab tähendab seega ka ühiste tehniliste vahendite ja ruumide hankimist, millega oleme juba edukalt algust teinud. Ja juba leidnud ka mōistmist nii kultuuriministeeriumi kui Eesti Kultuurkapitali poolt, kellele siinkohal suur tänu.

Multikultuurimaja otsib kunsti uusi esitlusformaate Kui selle teemaga seoses peetakse enamasti silmas pelka kunsti dematerialiseerumist, siis Multikultuurimaja näeb keskse probleemina pigem kunsti materiaalsete/immateriaalsete vormide impregneerumist, otsime kunstile ja kultuurile ka uusi, seni kasutamata vōi vähekasutatud väljundeid, formaate ja territooriume. Kui näiteks kujutav kunst ja kino kuuluvad eesti traditsioonis nii institutsionaalselt kui seltskondlikult erinevatesse lahtritesse, siis Multikultuurimaja küsitleb, organiseerib ja esitleb neid koos, seda enam, et meie endi hulgas on nii ühe kui teise valdkonna tegijaid ja mōtestajaid. Näiteks alustasime juba eelmisel aastal koos tudengkonna organisatsioonidega kunstnikkonna kinoalast harimist. Meie tegelaskond küsitleb kultuuri avaldumisruumi loomulikult nii geograafilises kui institutsionaalses tähenduses, mitte et tormame tingimata kultuuriga täitma jäätunud linnatänavaid ja hoove nagu 1990ndate kunstnike partisanisalgad seda tegid, vaid kasutame kunsti adresseerimiseks korraga erinevaid kronotoope: ühelt poolt küll näitus, loeng vōi konverents, kuid samas ka hoopis vähempidulikud ja kaasaegsemad formaadid ning kanalid. Praegu toimib ilmselt kōige paremini impregneerumise, kōikjale imbumise strateegia. See tähendab, et on olemas küll sündmused, kuid samavōōrselt eksisteerib ka vaimne ruum nende vahel, milles toimida. Kultuuri arenguloogika on jōudnud sinnamaale, kus sündmusi on juba nii palju, et nad on minetanud oma erilise, festivali-tähenduse. Ma ei oska hetkel mainida mitte ühtegi teist foorumit peale Pimedate ööode festivali, mis arvestatavad mōōtmed välja annaks. Sellist protsessi mōistes on kerge järeldada, et praegu tuleb esineda pigem alalise kohaloleku kui Eurovisiooni kujul.

Multikultuurimaja imbub ja tekitab paljusuunalise infoliikluse Just neil pōhjustel esinebki Multikultuurimaja tegelaskond nii museaalses kui kaasaegses kultuuriruumis: nii näituse- kui meediaruumis, nii sōnumite reaalsetel kandjatel nagu ajakirjandus kui ka virtuaalses vormis nagu netspace. Täpselt nōnda on ka keelkondlikus ja riigipiirilises mōttes: koosnedes ise multikultuurilisest seltskonnast, avaldume me nii eesti- ja muukeelsele publikule; ja üsna enesestmōistetavalt on meie lavaks nii kodu- kui vōōramaised territooriumid. Multikultuurimaja vōtab oma tegevuse aluseks kultuuriliikluse paljusuunalisuse igal tasandil. Meie eesmärgiks on nii visuaalökonoomiline eksport kui import. Kaasaegsete projektikunstnikena suhtlevad Multikultuurimaja liikmed pidevalt nii filmitegijate, kunstnike kui vōrguaktivistidega üle kogu maailma. Et Eesti kunstielu on praegu tarvis aktiveerida alles teatava normaalsuse tasemeni, siis on meil plaanis luua tingimused rahvusvaheliste koostööpartnerite vastuvōtuks, pakkudes neile Tallinnas ka tegelikke töötingimusi: vōimalusi näituste vōi filmiprojektide läbiviimiseks. Community Labi baasil on vōimalik kujundada kaasaegne ja avatud ateljeekeskkond, aktiivse suhtlemise entertainment, mis vōimaldab ühtlasi meie kunstielul atraktiivselt avaneda Eestist väljapoole.

Multikultuurimaja esitleb kunsti tōlgendamise uusi vorme Multikultuurimaja liikmed tegelevad ka kunsti esitlemise ja tōlgendamisega, kasutades selleks simultaanselt mitmeid formaate ja viise. Akadeemiline loeng, olgugi et levinud, on uute suhtlemisharjumuste kujunemise tōttu praeguseks suuresti kaotamas oma kommunikatiivsust. Multikultuurimajas välja töötatud uus esitlusformaat, i.-loeng arvestab niisugust nihet ja pakub kunstitōlgendusi hoopis vabamas ja mängulisemas vormis. I.-loengute puhul on teataval määral tegemist esineja(te) improviseeriva kehastumisega VJna mitmeid audiovisuaalseid vahendeid kasutades, luuakse publiku ja pakutava materjali vahele kōige olulisem atmosfäärinähtus tänapäevases kommunikatsiooniharjumuses, osadust vōimaldav distantsivabadus. Teisiti öeldes: kuigi on olemas pōhjalikult ette valmistatud teema ja näidatav materjal, sōltub sellistes esitlustes lōplik tulemus alati publikust, kuulajaskonna ja esinejate interaktsioonist. Infoliikluse kahesuunalisust toetavad i.-loengutes ka tehnilised vahendid, mille abil lōhutakse enesestmōistetav barjäär lektori-näidatava-publiku vahel ning kaasatakse suhtlemisprotsessi reaalajaline element. Nagu kōige kaasaegsemas kinos, nii on siingi etenduse lōpptulemus sōltuvusse viidud publiku reaktsioonist sellele. Loomulikult esitleb Multikultuurimaja oma kunsti- ja mōttemaailma muudeski formaatides, veebilehekülgedel, ajakirjanduses, esinduskassettidena videoformaadis jpm. Multikultuurimaja arhiveerib ja ekraniseerib Multikultuurimaja teab, et ligipääs filmi- ja telekultuuri klassikale on Eesti audiovisuaalses kultuuris ja -hariduses siiani kōige nōrgem koht. Et meil puudub Arthousei-tüüpi kinode vōrk, mis näitaks eksperimentaalsemaid filme, videokunsti jms., samuti kinoajaloo olulisemaid kassatükke, on kokkupuude visuaalkultuuri kōige olulisemate inspiratsiooniallikatega tugevasti p�rsitud. Meie teadmistes tele- ja visuaalse massikultuuri huvitavamate hoovuste tunnetamisel valitseb vaakum. Just nendel pōhjustel seab Multikultuurimaja enesele eesmärgiks audiovisuaalkultuurilise arhiivi loomise ja selle vähemalt piiratud ulatusega skriinimise-tutvustamise oma kommuuni liikmetele. Viimane on mōeldud ka Multikultuurimaja galeriile püsiva klubilise tegevuse tagamiseks, suhteliselt tagasihoidliku, kuid pideva külastajate ringi kindlustamiseks.

Multikultuurimaja kui post-positivistliku kultuurimudeli multivitamiin Multikultuurimaja ei eita senist kultuurimudelit, vaid liidab selle orgaaniliselt suurema ja kaasaegsema süsteemi koostisosaks. Selleks aga, et praegusele kultuurikeskkonnale jaa öelda, on vaja seda täiustada. Galeriikonkurentsi tihenemisega ja kesklinna ääripindade sujuva kallinemisega oleme jōudnud selleni, et sisuliselt on juba loobutud tōsisest tegelemisest kaasagse eesti kunstiga ja hakatud vahendama rahvusvahelise kunsti kommertsprojekte. Vahe kaubandusliku- ja kunstnikugalerii vahel on kadumas, nii nagu on kustumas ka visuaalse- ja poliitökonoomilise diskursuse eritlus. Multikultuurimaja mōistab sellise amalgaamistumise pōhjusi kui majanduslikke, ent on siingi arvamusel protsessi mitmesuunalisusest: miks mitte oletada, et majandus omakorda artifitseerub? Multikultuurimaja perspektiivne eesmärk on luua kunstnike initsiatiivil pōhinev galerii, mis analoogselt Community-Labiga toimiks tootmisüksusena. Nagu majandus külastab kunsti territooriume, nii tahab Multikultuurimaja kultuurile pakkuda vōimalusi ka vastukülaskäikudeks. Multikultuurimaja on kultuuri multivitamiin.

PEETER LINNAP

sirp.ee