Multikultuurimaja

M. I. Kalinini nim. Multikultuurimaja.

T�na avas uksed Eesti esimene MultiKultuurimaja. Nii nagu nimigi �tleb, on tegemist t�eliselt kaasaegse initsiatiiviga: sellega ei kaasne sammastega paleed ega suurekspuhutud m�stilist oreooli, nagu s�na multi harjumusp�raselt on t�hendanud. Tundub, et MultiKultuurimaja ei esita k�simusi oma liikmete vanuse, sissekirjutuse ega sotsiaalse p�ritolu kohta � niisamuti on raske m��ratleda, kas selle tegevus on rahvuslik v�i rahvusvaheline; kas see kuulub alternatiivsesse v�i mainstream-kultuuris�ngi. MultiKultuurimaja puhul tuleb k�ne alla selle liigitamine nii aja- (film, video, muusika) kui ruumikunstide (kujutavkunst) tegijate hulka. MultiKultuurimaja teke oli iseeneslikult paratamatu ja tegelikult on see vaid m�rkimisv��rselt tihe koht kultuurilises tegevuses. Ilmne on seegi, et MultiKultuurimaja koosneb tegijatest ja m�jub vitamiinina st. et ruulib. M�nikord kasutab MultiKultuurimaja oma nimetuses rahuliku revolutsion��ri,
M. I. Kalinini nime.�

Absoluutne Multi-T�de

Multikultuurimaja asutati 26. jaanuaril kujutava ja kinokunsti tegemiseks, uurimiseks ja propageerimiseks. See tekkis orgaaniliselt kaasaegse kultuurimaastiku ise�rasusi arvestades. Multikultuurimaja asutajad on Peeter Linnap, Ahto K�lvet, Marko Raat, Hanno Soans, Jasper Zoova ja Igor Ruus.

Multikultuurimaja liidab
Kasitledes kaasaegset kultuuri h�briidsena, liidab Multikultuurimaja mitmete kultuuriliikide andekaid tegijaid � liitmise sihiks on nii kultuurivaldkondade kui vanuse- ja rahvusgruppide vastastikune ideeline eostamine.

Multikultuurimaja kui uut t��pi kultuurikooslus
Multikultuurimaja loob oma liikmeskunstnikele erinevaid Community-Labi-taolisi tegevuskeskkondi, kus on n�iteks v�imalik digitaalselt monteerida filme ja helindeid, produtseerida TV-saateid v�i pildistada keerulise koega fotolavastusi ja -instseneeringuid. Tundub, et olukorras, kus kunst ja selle liigid on taas �sna kitsalt kastistunud kohmakatesse institutsioonidesse, on kunstnike endi algatatud initsiatiivid olnud enamasti l�hiajalised ja jooksnud kiiresti liivajooksvad. Uus �hiskond vajab kahtlemata ka uut t��pi institutsioone � senised, otsapidi fundamentaalsest sootsiumist p�rit kasti-koridori-junkrustruktuurilised asutused ei funktsioneeri enam kuigi soodsalt � seet�ttu ei ole eesti kultuurimaastik ka mitte kuigi tegijas�bralik. Meie n�gemuses ei tohi kultuuri asutus olla t�htsam kui kultuuri tegija. Multikultuurimaja l�htub seega just kunstnikust ja tema huvidest, mitte aga �lemuslikkuse-alluvuse suhete j�rjekordsest taastootmisest. Olles juba aastaid tegelenud nn. projektikesksel viisil kaasaegse kunsti, kinematograafia jm. valdkondadega loomingutegevuse erinevates v�ljendusvormides, leidsid selle asutajad, et tuleb ise hakata tegelema ka kunsti produktsiooniga � see tuleb vabastada j�igast s�ltuvusest kommertsfirmadest ja allutada otse tegijate tahtele. Just nii peaks olema v�imalik vabastada hulk loovat energiat, mis on juba m�nda aega viibinud asjaoludest seotud ja uinuvas olekus. Community-Lab t�hendab seega ka �histe tehniliste vahendite ja ruumide hankimist, millega oleme juba edukalt algust teinud. Ja juba leidnud ka m�istmist nii kultuuriministeeriumi kui Eesti Kultuurkapitali poolt, kellele siinkohal suur t�nu.

Multikultuurimaja otsib kunsti uusi esitlusformaate
Kui selle teemaga seoses peetakse enamasti silmas pelka kunsti dematerialiseerumist, siis Multikultuurimaja n�eb keskse probleemina pigem kunsti materiaalsete/immateriaalsete vormide impregneerumist � otsime kunstile ja kultuurile ka uusi, seni kasutamata v�i v�hekasutatud v�ljundeid, formaate ja territooriume. Kui n�iteks kujutav kunst ja kino kuuluvad eesti traditsioonis nii institutsionaalselt kui seltskondlikult erinevatesse lahtritesse, siis Multikultuurimaja k�sitleb, organiseerib ja esitleb neid koos � seda enam, et meie endi hulgas on nii �he kui teise valdkonna tegijaid ja m�testajaid. N�iteks alustasime juba eelmisel aastal koos tudengkonna organisatsioonidega kunstnikkonna kinoalast harimist. Meie tegelaskond k�sitleb kultuuri avaldumisruumi loomulikult nii geograafilises kui institutsionaalses t�henduses � mitte et tormame tingimata kultuuriga t�itma j��tunud linnat�navaid ja hoove nagu 1990ndate kunstnike partisanisalgad seda tegid, vaid kasutame kunsti adresseerimiseks korraga erinevaid kronotoope: �helt poolt k�ll n�itus, loeng v�i konverents, kuid samas ka hoopis v�hempidulikud ja kaasaegsemad formaadid ning kanalid. Praegu toimib ilmselt k�ige paremini impregneerumise � k�ikjale imbumise strateegia. See t�hendab, et on olemas k�ll s�ndmused, kuid samav��rselt eksisteerib ka vaimne ruum nende vahel, milles toimida. Kultuuri arenguloogika on j�udnud sinnamaale, kus s�ndmusi on juba nii palju, et nad on minetanud oma erilise, festivali-t�henduse. Ma ei oska hetkel mainida mitte �htegi teist foorumit peale Pimedate ��de festivali, mis arvestatavad m��tmed v�lja annaks. Sellist protsessi m�istes on kerge j�reldada, et praegu tuleb esineda pigem alalise kohaloleku kui Eurovisiooni kujul.

Multikultuurimaja imbub ja tekitab paljusuunalise infoliikluse
Just neil p�hjustel esinebki Multikultuurimaja tegelaskond nii museaalses kui kaasaegses kultuuriruumis: nii n�ituse- kui meediaruumis, nii s�numite reaalsetel kandjatel nagu ajakirjandus kui ka virtuaalses vormis nagu netspace. T�pselt n�nda on ka keelkondlikus ja riigipiirilises m�ttes: koosnedes ise multikultuurilisest seltskonnast, avaldume me nii eesti- ja muukeelsele publikule; ja �sna enesestm�istetavalt on meie lavaks nii kodu- kui v��ramaised territooriumid. Multikultuurimaja v�tab oma tegevuse aluseks kultuuriliikluse paljusuunalisuse igal tasandil. Meie eesm�rgiks on nii visuaal�konoomiline eksport kui import. Kaasaegsete projektikunstnikena suhtlevad Multikultuurimaja liikmed pidevalt nii filmitegijate, kunstnike kui v�rguaktivistidega �le kogu maailma. Et Eesti kunstielu on praegu tarvis aktiveerida alles teatava normaalsuse tasemeni, siis on meil plaanis luua tingimused rahvusvaheliste koost��partnerite vastuv�tuks, pakkudes neile Tallinnas ka tegelikke t��tingimusi: v�imalusi n�ituste v�i filmiprojektide l�biviimiseks. Community Labi baasil on v�imalik kujundada kaasaegne ja avatud ateljeekeskkond, aktiivse suhtlemise entertainment, mis v�imaldab �htlasi meie kunstielul atraktiivselt avaneda Eestist v�ljapoole.

Multikultuurimaja esitleb kunsti t�lgendamise uusi vorme
Multikultuurimaja liikmed tegelevad ka kunsti esitlemise ja t�lgendamisega, kasutades selleks simultaanselt mitmeid formaate ja viise. Akadeemiline loeng, olgugi et levinud, on uute suhtlemisharjumuste kujunemise t�ttu praeguseks suuresti kaotamas oma kommunikatiivsust. Multikultuurimajas v�lja t��tatud uus esitlusformaat � i.-loeng arvestab niisugust nihet ja pakub kunstit�lgendusi hoopis vabamas ja m�ngulisemas vormis. I.-loengute puhul on teataval m��ral tegemist esineja(te) improviseeriva kehastumisega VJna mitmeid audiovisuaalseid vahendeid kasutades, luuakse publiku ja pakutava materjali vahele k�ige olulisem atmosf��rin�htus t�nap�evases kommunikatsiooniharjumuses � osadust v�imaldav distantsivabadus. Teisiti �eldes: kuigi on olemas p�hjalikult ette valmistatud teema ja n�idatav materjal, s�ltub sellistes esitlustes l�plik tulemus alati publikust, kuulajaskonna ja esinejate interaktsioonist. Infoliikluse kahesuunalisust toetavad i.-loengutes ka tehnilised vahendid, mille abil l�hutakse enesestm�istetav barj��r lektori-n�idatava-publiku vahel ning kaasatakse suhtlemisprotsessi reaalajaline element. Nagu k�ige kaasaegsemas kinos, nii on siingi etenduse l�pptulemus s�ltuvusse viidud publiku reaktsioonist sellele. Loomulikult esitleb Multikultuurimaja oma kunsti- ja m�ttemaailma muudeski formaatides � veebilehek�lgedel, ajakirjanduses, esinduskassettidena videoformaadis jpm.
Multikultuurimaja arhiveerib ja ekraniseerib
Multikultuurimaja teab, et ligip��s filmi- ja telekultuuri klassikale on Eesti audiovisuaalses kultuuris ja -hariduses siiani k�ige n�rgem koht. Et meil puudub Arthousei-t��pi kinode v�rk, mis n�itaks eksperimentaalsemaid filme, videokunsti jms., samuti kinoajaloo olulisemaid kassat�kke � on kokkupuude visuaalkultuuri k�ige olulisemate inspiratsiooniallikatega tugevasti p�rsitud. Meie teadmistes tele- ja visuaalse massikultuuri huvitavamate hoovuste tunnetamisel valitseb vaakum. Just nendel p�hjustel seab Multikultuurimaja enesele eesm�rgiks audiovisuaalkultuurilise arhiivi loomise ja selle v�hemalt piiratud ulatusega skriinimise-tutvustamise oma kommuuni liikmetele. Viimane on m�eldud ka Multikultuurimaja galeriile p�siva klubilise tegevuse tagamiseks � suhteliselt tagasihoidliku, kuid pideva k�lastajate ringi kindlustamiseks.

Multikultuurimaja kui post-positivistliku kultuurimudeli multivitamiin
Multikultuurimaja ei eita senist kultuurimudelit, vaid liidab selle orgaaniliselt suurema ja kaasaegsema s�steemi koostisosaks. Selleks aga, et praegusele kultuurikeskkonnale jaa �elda, on vaja seda t�iustada. Galeriikonkurentsi tihenemisega ja kesklinna ��ripindade sujuva kallinemisega oleme j�udnud selleni, et sisuliselt on juba loobutud t�sisest tegelemisest kaasagse eesti kunstiga ja hakatud vahendama rahvusvahelise kunsti kommertsprojekte. Vahe kaubandusliku- ja kunstnikugalerii vahel on kadumas, nii nagu on kustumas ka visuaalse- ja poliit�konoomilise diskursuse eritlus. Multikultuurimaja m�istab sellise amalgaamistumise p�hjusi kui majanduslikke � ent on siingi arvamusel protsessi mitmesuunalisusest: miks mitte oletada, et majandus omakorda artifitseerub? Multikultuurimaja perspektiivne eesm�rk on luua kunstnike initsiatiivil p�hinev galerii, mis analoogselt Community-Labiga toimiks tootmis�ksusena. Nagu majandus k�lastab kunsti territooriume, nii tahab Multikultuurimaja kultuurile pakkuda v�imalusi ka vastuk�lask�ikudeks. Multikultuurimaja on kultuuri multivitamiin.

PEETER LINNAP

sirp.ee