Multikultuurimaja
Provided artists with community lab, education, and distribution; video editing, post-production and camera work. Tallinn, Estonia 2001 - 2005.

M. I. Kalinini nim. Multikultuurimaja.
T�na avas uksed Eesti esimene MultiKultuurimaja. Nii nagu nimigi �tleb, on tegemist t�eliselt kaasaegse initsiatiiviga: sellega ei kaasne sammastega paleed ega suurekspuhutud m�stilist oreooli, nagu s�na multi harjumusp�raselt on t�hendanud. Tundub, et MultiKultuurimaja ei esita k�simusi oma liikmete vanuse, sissekirjutuse ega sotsiaalse p�ritolu kohta � niisamuti on raske m��ratleda, kas selle tegevus on rahvuslik v�i rahvusvaheline; kas see kuulub alternatiivsesse v�i mainstream-kultuuris�ngi. MultiKultuurimaja puhul tuleb k�ne alla selle liigitamine nii aja- (film, video, muusika) kui ruumikunstide (kujutavkunst) tegijate hulka. MultiKultuurimaja teke oli iseeneslikult paratamatu ja tegelikult on see vaid m�rkimisv��rselt tihe koht kultuurilises tegevuses. Ilmne on seegi, et MultiKultuurimaja koosneb tegijatest ja m�jub vitamiinina st. et ruulib. M�nikord kasutab MultiKultuurimaja oma nimetuses rahuliku revolutsion��ri,
M. I. Kalinini nime.�
Absoluutne Multi-T�de
Multikultuurimaja asutati 26. jaanuaril kujutava ja kinokunsti tegemiseks, uurimiseks ja propageerimiseks. See tekkis orgaaniliselt kaasaegse kultuurimaastiku ise�rasusi arvestades. Multikultuurimaja asutajad on Peeter Linnap, Ahto K�lvet, Marko Raat, Hanno Soans, Jasper Zoova ja Igor Ruus.
Multikultuurimaja liidab
Kasitledes kaasaegset kultuuri h�briidsena, liidab Multikultuurimaja mitmete kultuuriliikide andekaid tegijaid � liitmise sihiks on nii kultuurivaldkondade kui vanuse- ja rahvusgruppide vastastikune ideeline eostamine.
Multikultuurimaja kui uut t��pi kultuurikooslus
Multikultuurimaja loob oma liikmeskunstnikele erinevaid Community-Labi-taolisi tegevuskeskkondi, kus on n�iteks v�imalik digitaalselt monteerida filme ja helindeid, produtseerida TV-saateid v�i pildistada keerulise koega fotolavastusi ja -instseneeringuid. Tundub, et olukorras, kus kunst ja selle liigid on taas �sna kitsalt kastistunud kohmakatesse institutsioonidesse, on kunstnike endi algatatud initsiatiivid olnud enamasti l�hiajalised ja jooksnud kiiresti liivajooksvad. Uus �hiskond vajab kahtlemata ka uut t��pi institutsioone � senised, otsapidi fundamentaalsest sootsiumist p�rit kasti-koridori-junkrustruktuurilised asutused ei funktsioneeri enam kuigi soodsalt � seet�ttu ei ole eesti kultuurimaastik ka mitte kuigi tegijas�bralik. Meie n�gemuses ei tohi kultuuri asutus olla t�htsam kui kultuuri tegija. Multikultuurimaja l�htub seega just kunstnikust ja tema huvidest, mitte aga �lemuslikkuse-alluvuse suhete j�rjekordsest taastootmisest. Olles juba aastaid tegelenud nn. projektikesksel viisil kaasaegse kunsti, kinematograafia jm. valdkondadega loomingutegevuse erinevates v�ljendusvormides, leidsid selle asutajad, et tuleb ise hakata tegelema ka kunsti produktsiooniga � see tuleb vabastada j�igast s�ltuvusest kommertsfirmadest ja allutada otse tegijate tahtele. Just nii peaks olema v�imalik vabastada hulk loovat energiat, mis on juba m�nda aega viibinud asjaoludest seotud ja uinuvas olekus. Community-Lab t�hendab seega ka �histe tehniliste vahendite ja ruumide hankimist, millega oleme juba edukalt algust teinud. Ja juba leidnud ka m�istmist nii kultuuriministeeriumi kui Eesti Kultuurkapitali poolt, kellele siinkohal suur t�nu.
Multikultuurimaja otsib kunsti uusi esitlusformaate
Kui selle teemaga seoses peetakse enamasti silmas pelka kunsti dematerialiseerumist, siis Multikultuurimaja n�eb keskse probleemina pigem kunsti materiaalsete/immateriaalsete vormide impregneerumist � otsime kunstile ja kultuurile ka uusi, seni kasutamata v�i v�hekasutatud v�ljundeid, formaate ja territooriume. Kui n�iteks kujutav kunst ja kino kuuluvad eesti traditsioonis nii institutsionaalselt kui seltskondlikult erinevatesse lahtritesse, siis Multikultuurimaja k�sitleb, organiseerib ja esitleb neid koos � seda enam, et meie endi hulgas on nii �he kui teise valdkonna tegijaid ja m�testajaid. N�iteks alustasime juba eelmisel aastal koos tudengkonna organisatsioonidega kunstnikkonna kinoalast harimist. Meie tegelaskond k�sitleb kultuuri avaldumisruumi loomulikult nii geograafilises kui institutsionaalses t�henduses � mitte et tormame tingimata kultuuriga t�itma j��tunud linnat�navaid ja hoove nagu 1990ndate kunstnike partisanisalgad seda tegid, vaid kasutame kunsti adresseerimiseks korraga erinevaid kronotoope: �helt poolt k�ll n�itus, loeng v�i konverents, kuid samas ka hoopis v�hempidulikud ja kaasaegsemad formaadid ning kanalid. Praegu toimib ilmselt k�ige paremini impregneerumise � k�ikjale imbumise strateegia. See t�hendab, et on olemas k�ll s�ndmused, kuid samav��rselt eksisteerib ka vaimne ruum nende vahel, milles toimida. Kultuuri arenguloogika on j�udnud sinnamaale, kus s�ndmusi on juba nii palju, et nad on minetanud oma erilise, festivali-t�henduse. Ma ei oska hetkel mainida mitte �htegi teist foorumit peale Pimedate ��de festivali, mis arvestatavad m��tmed v�lja annaks. Sellist protsessi m�istes on kerge j�reldada, et praegu tuleb esineda pigem alalise kohaloleku kui Eurovisiooni kujul.
Multikultuurimaja imbub ja tekitab paljusuunalise infoliikluse
Just neil p�hjustel esinebki Multikultuurimaja tegelaskond nii museaalses kui kaasaegses kultuuriruumis: nii n�ituse- kui meediaruumis, nii s�numite reaalsetel kandjatel nagu ajakirjandus kui ka virtuaalses vormis nagu netspace. T�pselt n�nda on ka keelkondlikus ja riigipiirilises m�ttes: koosnedes ise multikultuurilisest seltskonnast, avaldume me nii eesti- ja muukeelsele publikule; ja �sna enesestm�istetavalt on meie lavaks nii kodu- kui v��ramaised territooriumid. Multikultuurimaja v�tab oma tegevuse aluseks kultuuriliikluse paljusuunalisuse igal tasandil. Meie eesm�rgiks on nii visuaal�konoomiline eksport kui import. Kaasaegsete projektikunstnikena suhtlevad Multikultuurimaja liikmed pidevalt nii filmitegijate, kunstnike kui v�rguaktivistidega �le kogu maailma. Et Eesti kunstielu on praegu tarvis aktiveerida alles teatava normaalsuse tasemeni, siis on meil plaanis luua tingimused rahvusvaheliste koost��partnerite vastuv�tuks, pakkudes neile Tallinnas ka tegelikke t��tingimusi: v�imalusi n�ituste v�i filmiprojektide l�biviimiseks. Community Labi baasil on v�imalik kujundada kaasaegne ja avatud ateljeekeskkond, aktiivse suhtlemise entertainment, mis v�imaldab �htlasi meie kunstielul atraktiivselt avaneda Eestist v�ljapoole.
Multikultuurimaja esitleb kunsti t�lgendamise uusi vorme
Multikultuurimaja liikmed tegelevad ka kunsti esitlemise ja t�lgendamisega, kasutades selleks simultaanselt mitmeid formaate ja viise. Akadeemiline loeng, olgugi et levinud, on uute suhtlemisharjumuste kujunemise t�ttu praeguseks suuresti kaotamas oma kommunikatiivsust. Multikultuurimajas v�lja t��tatud uus esitlusformaat � i.-loeng arvestab niisugust nihet ja pakub kunstit�lgendusi hoopis vabamas ja m�ngulisemas vormis. I.-loengute puhul on teataval m��ral tegemist esineja(te) improviseeriva kehastumisega VJna mitmeid audiovisuaalseid vahendeid kasutades, luuakse publiku ja pakutava materjali vahele k�ige olulisem atmosf��rin�htus t�nap�evases kommunikatsiooniharjumuses � osadust v�imaldav distantsivabadus. Teisiti �eldes: kuigi on olemas p�hjalikult ette valmistatud teema ja n�idatav materjal, s�ltub sellistes esitlustes l�plik tulemus alati publikust, kuulajaskonna ja esinejate interaktsioonist. Infoliikluse kahesuunalisust toetavad i.-loengutes ka tehnilised vahendid, mille abil l�hutakse enesestm�istetav barj��r lektori-n�idatava-publiku vahel ning kaasatakse suhtlemisprotsessi reaalajaline element. Nagu k�ige kaasaegsemas kinos, nii on siingi etenduse l�pptulemus s�ltuvusse viidud publiku reaktsioonist sellele. Loomulikult esitleb Multikultuurimaja oma kunsti- ja m�ttemaailma muudeski formaatides � veebilehek�lgedel, ajakirjanduses, esinduskassettidena videoformaadis jpm.
Multikultuurimaja arhiveerib ja ekraniseerib
Multikultuurimaja teab, et ligip��s filmi- ja telekultuuri klassikale on Eesti audiovisuaalses kultuuris ja -hariduses siiani k�ige n�rgem koht. Et meil puudub Arthousei-t��pi kinode v�rk, mis n�itaks eksperimentaalsemaid filme, videokunsti jms., samuti kinoajaloo olulisemaid kassat�kke � on kokkupuude visuaalkultuuri k�ige olulisemate inspiratsiooniallikatega tugevasti p�rsitud. Meie teadmistes tele- ja visuaalse massikultuuri huvitavamate hoovuste tunnetamisel valitseb vaakum. Just nendel p�hjustel seab Multikultuurimaja enesele eesm�rgiks audiovisuaalkultuurilise arhiivi loomise ja selle v�hemalt piiratud ulatusega skriinimise-tutvustamise oma kommuuni liikmetele. Viimane on m�eldud ka Multikultuurimaja galeriile p�siva klubilise tegevuse tagamiseks � suhteliselt tagasihoidliku, kuid pideva k�lastajate ringi kindlustamiseks.
Multikultuurimaja kui post-positivistliku kultuurimudeli multivitamiin
Multikultuurimaja ei eita senist kultuurimudelit, vaid liidab selle orgaaniliselt suurema ja kaasaegsema s�steemi koostisosaks. Selleks aga, et praegusele kultuurikeskkonnale jaa �elda, on vaja seda t�iustada. Galeriikonkurentsi tihenemisega ja kesklinna ��ripindade sujuva kallinemisega oleme j�udnud selleni, et sisuliselt on juba loobutud t�sisest tegelemisest kaasagse eesti kunstiga ja hakatud vahendama rahvusvahelise kunsti kommertsprojekte. Vahe kaubandusliku- ja kunstnikugalerii vahel on kadumas, nii nagu on kustumas ka visuaalse- ja poliit�konoomilise diskursuse eritlus. Multikultuurimaja m�istab sellise amalgaamistumise p�hjusi kui majanduslikke � ent on siingi arvamusel protsessi mitmesuunalisusest: miks mitte oletada, et majandus omakorda artifitseerub? Multikultuurimaja perspektiivne eesm�rk on luua kunstnike initsiatiivil p�hinev galerii, mis analoogselt Community-Labiga toimiks tootmis�ksusena. Nagu majandus k�lastab kunsti territooriume, nii tahab Multikultuurimaja kultuurile pakkuda v�imalusi ka vastuk�lask�ikudeks. Multikultuurimaja on kultuuri multivitamiin.
PEETER LINNAP
sirp.ee
Roles: Video studio manager, editor.
Collaborated as video editor with artists: Jasper Zoova, Peeter Linnap, Raul Keller, Paul Rodgers, Andres Loo, Hanno Soans, Kiwa, Kart Ojavee, Mark Raidpere, Peeter Laurits, Rosita Raud, Bie Erenurm, Erki Laur, Ahto Külvet, Anders Harm, Igor Ruus, Mihkel Kleis, Pille Jurisoo, Kert Grunberg, Liisi Eelmaa, Minna Hint, Mung etc.
Multikultuurimaja is a cross culture non-profit organisation.
As a grass-root initiative of creative people from various disciplines, “Multikultuurimaja” favoured new collectivism in creating cultural activities. Its hybrid identity is much determined by individual contribution of each person involved on the permanent basis and on the selection of collaborative projects, guest artists and visiting lecturers. It is a Community Lab, work in process.
Combining various events and projects with the need for finding more permanent basis for small-scale interdisciplinary cultural production is the core of the project.
Actions
• creating community lab
• artist residency program
• open lectures and regular screenings of experimental films
Founders
Peeter Linnap (artist, critic, curator, organiser of “Saaremaa biennial”, professor), Ahto Külvet (photographer, editor of “Cheese” photography magazine), Marko Raat (film director), Hanno Soans (artist, art-critic, curator, organiser of “Backdoor media” and “Analogue TV”events, National Museum of Art), Jasper Zoova (artist), Maxim Surin (multimedia artist), Erki Laur (photographer, actor), Paul Rodgers (artist), Igor Ruus (film director), Raul Keller (multimedia artist), Raivo Kelomees (artist, professor, founder of e-media Center at Estonian Academy of Arts).
Articles
MultiVitamiin Eesti kultuurile, Multikultuurimaja on Wheels